Teemandi 4C lihtsalt: mis loeb ja mille pealt võib kokku hoida
13.08.2026 · Rauno Oidram
Teemandi hinna määravad neli omadust — lihv (cut), karaat (carat), värvus (colour) ja puhtus (clarity) —, aga silmale ei ole nad võrdsed. Tähtsuse järjekord on: lihv, siis karaat, siis värvus, siis puhtus. Lihv on ainus C, mille pealt ei tasu kunagi kokku hoida; kahe viimase juures on tase, millest edasi maksad erinevuse eest, mida näeb ainult luubiga.
Lihv: sära allikas
Lihv määrab, kui palju valgust kivi tagasi peegeldab. Hästi lihvitud kivi särab ka hämaras restoranis; halvasti lihvitud suur kivi on lihtsalt suur ja tuhm. Briljantlihviga kivil vali alati lihvi hinne Excellent või Very Good — vahe järgmiste astmetega on silmaga näha.
Karaat: kaal, mitte suurus
Karaat on kaal — 0,2 grammi —, mitte läbimõõt. Ühekaraadine briljant on umbes 6,4 mm lai; kahekaraadine ainult 8,1 mm. Kaal kahekordistub, silmaga nähtav pindala kasvab vaid 60%. Vaata suuruste võrdlust õiges mõõtkavas. Nipp, mida müüja ei paku: kaalud nagu 0,9 või 1,4 karaati on märgatavalt odavamad kui „ümmargused" 1,0 ja 1,5, aga silmaga eristamatud.
Värvus: D–Z skaalal on mõistlik keskkoht
Värvusskaalal on D täiesti värvitu ja sealt edasi koguneb kollakas toon. Valge kulla ja plaatina puhul on F–H silmaga värvitu; kollase kulla sees näeb ka I–J valge välja, sest metall annab tooni niikuinii. D–E astme eest maksmine on enamasti raha sertifikaadi, mitte sõrmuse jaoks.
Puhtus: „silmaga puhas" on eesmärk
Puhtusaste kirjeldab sisemisi märke luubi all. VS1–VS2 on praktiliselt alati silmaga puhas; sageli ka SI1, kui märk asub serva all. FL–VVS astmete eest maksad erinevust, mida ilma 10× luubita ei leia. Meie ütleme iga kivi juures ausalt, kas ta on silmaga puhas — see on täpselt see küsimus, mida sertifikaat üksi ei vasta.
Sertifikaat: loe kivi, mitte reklaami
Iga meie üle 0,3-karaadine kivi kannab GIA või IGI sertifikaati — sõltumatu labori hinnangut, mille numbrit saab kontrollida labori andmebaasist. Sertifikaat ütleb 4C hinded, mõõdud ja fluorestsentsi. Viimasest ära lase end heidutada: nõrk või keskmine fluorestsents ei riku kivi välimust peaaegu kunagi ja teeb ta sageli soodsamaks.
Loe edasi: Teemant ja 4C · Laborikasvatatud või looduslik teemant: aus võrdlus müüjalt, kes müüb mõlemat · Kust teemandid ja kuld päriselt tulevad — sertifikaadid, mis midagi tähendavad
Korduma kippuvad küsimused
Milline C on kõige tähtsam?
Lihv. See määrab sära, mida silm päriselt näeb. Vali briljantlihvil alati Excellent või Very Good — ja alles seejärel otsusta karaat, värvus ja puhtus.
Milline puhtusaste on piisav?
VS1–VS2 on praktiliselt alati silmaga puhas, sageli ka SI1. Kõrgemate astmete vahet näeb ainult luubiga — see raha on targem panna lihvi või suurusesse.
Kas fluorestsents on halb?
Enamasti mitte. Nõrk või keskmine fluorestsents ei muuda kivi välimust peaaegu kunagi ja teeb ta sageli soodsamaks. Väga tugeva fluorestsentsi puhul tasub kivi enne päriselt üle vaadata.
Mis vahe on GIA ja IGI sertifikaadil?
Mõlemad on rahvusvaheliselt tunnustatud sõltumatud laborid. GIA on ajalooliselt looduslike kivide etalon; IGI hindab suure osa maailma laborikasvatatud kividest. Mõlema numbrit saab kontrollida labori enda andmebaasist.
Rauno Oidram — kullassepp, Keefirivunts
Kujundab Keefirivuntsi sõrmused ja valib igasse neist mineva kivi.
