Kui otsid ideaalset teemantiga kihlasõrmust (või üldse teemantehet), siis varem või hiljem satud mõiste otsa: teemandi fluorestsents. Mõne müüja jaoks on see punane lipp, teise jaoks võimalus saada suurem teemant odavamalt. Tõde on vahepeal: fluorestsents on päris nähtus, aga selle mõju sõltub teemandi värvist, fluorestsentsi tugevusest ja sellest, kuidas kivi reaalses valguses välja näeb.
Mis fluorestsents on, millised müüdid selle ümber liiguvad, kuidas see võib mõjutada teemandi välimust ja hinda ning millal tasub fluorestsentsi pigem karta vs millal võib see hoopis kasuks tulla.
Kiire kokkuvõte
Fluorestsents tähendab, et teemant võib UV-kiirguse käes “helendada” (enamasti sinakalt).
Enamus teemante ei fluorestseeru. GIA andmetel näitas üle 26 000 teemandi uuringus mingi astme fluorestsentsi ligikaudu 25–35%.
Fluorestsents ei ole usaldusväärne “kodune test”, et eristada naturaalset ja laboris kasvatatud teemanti.
Tugev sinine fluorestsents ei tee automaatselt kivi halvaks. Enamasti on mõju väike või olematu; piimase/häguse välimuse risk on haruldane ja seotud pigem muude struktuursete defektidega, mida fluorestsents võib mõnikord võimendada.
Mis on teemandi fluorestsents?
Fluorestsents on nähtus, kus materjal kiirgab valgust pärast seda, kui teda on ergastatud (tihti UV-kiirgusega). Teemandi puhul tähendab see, et ta võib UV-valguse käes näidata nähtavat helendust.
Praktikas tähendab see sinu jaoks üht asja:
tavavalguses võib teemant välja näha täiesti tavaline
UV-komponendiga valguses (nt tugev päike, UV-lamp, mõned klubivalgused) võib tekkida sinakas (või harvem muu tooniga) helendus
Sertifikaatidel märgitakse fluorestsents tavaliselt tugevusastmetega (nt None / Faint / Medium / Strong / Very Strong).
Kui levinud fluorestsents tegelikult on?
Levinud on arusaam, et kõigil teemantitel on mingil määral fluorestsents, aga tegelikult nii ei ole.
GIA info ja nende käsitletud andmestikud viitavad, et mingi astme fluorestsentsi näitab umbes 25–35% teemantidest, kui neid vaadelda standardse pika laine UV-lambi all.
See tähendab, et fluorestsentsiga teemant ei ole ülisage nähtud, aga ta ei ole ka haruldane.
Levinud müüdid ja faktid
Müüt 1: Fluorestsents on kõigil teemantidel
Fakt: Enamusel teemantidel fluorestsents puudub.
Müüt 2: Fluorestsents on kogu aeg nähtav
Fakt: Fluorestsents ilmneb peamiselt UV-kiirguse mõjul ja kaob, kui UV-allikas eemaldada.
Müüt 3: Tugev sinine fluorestsents on alati halb
Fakt: GIA käsitlused ja uuringud näitavad, et enamasti on mõju väike. Teatud juhtudel võib sinine fluorestsents isegi muuta veidi soojema tooniga teemandi teatud valguses visuaalselt valgemaks. Negatiivne hägusus/piimasus on pigem haruldane ja seotud muude defektidega.
Müüt 4: Fluorestsentsiga saab kindlalt eristada naturaalset ja laboriteemanti
Fakt: Fluorestsents ei ole usaldusväärne kodune DIY-test teemantite võrdlemiseks. Ka laboris kasvatatud teemandid võivad helendada ning looduslikud võivad seda üldse mitte teha. Päritolu eristamiseks kasutatakse laborites mitut meetodit, mitte ainult fluorestsentsi.
Kuidas fluorestsents mõjutab teemandi välimust?
Kõige lihtsam seletu: kas sa näed seda või mitte?
Enamikel juhtudel: mõju on minimaalne
Valdav osa fluorestsentsiga teemante näevad tavavalguses täiesti normaalsed välja. Kui lõige on hea ja kivi puhas, siis ei ole sellel mingit mõju teemanti välimusele.
Haruldane juhtum: hägune/piimane välimus
Tööstuses räägitakse vahel “overblue” tüüpi teemantidest, mis võivad teatud valguses tunduda õlise/hägusana. GIA uuemad tulemused rõhutavad, et fluorestsents ei põhjusta hägusust iseenesest, vaid hägususe taga on pigem muud struktuursed defektid või nano-inklusiivid, mida fluorestsents võib mõnikord võimendada.
Praktiline järeldus: ära otsusta sildi järgi, vaid vaata konkreetset kivi eri valgustes.
Kuidas fluorestsents mõjutab teemandi hinda ja väärtust?
Turul on olnud perioode, kus fluorestsentsiga teemante hinnastati madalamalt, sest kardeti hägusust. Tänapäeval lähenetakse teemale vastavalt kindla teemanti parameetritele.
Üldine loogika:
Faint–Medium fluorestsents: sageli väga väike mõju, vahel võib anda “parema diili”, sest osa ostjaid väldib seda automaatselt.
Strong–Very Strong: võib mõjutada hinda rohkem, sest risk “erandliku välimuse” osas on suurem (kuigi endiselt haruldane) ning turu eelistused on ettevaatlikumad.
Oluline: kui teemant on reaalselt ilus, selge ja särav, siis fluorestsents üksi ei tee seda halvaks kiviks.
Kas peaksin ostma fluorestsentsiga teemanti?
Siin ei ole absoluutset õiget ja valet. On ainult sinu eesmärk.
Fluorestsents võib olla hea valik, kui
tahad sama eelarve juures paremat 4C kombinatsiooni ja oled valmis kivi päriselt üle vaatama
otsid tarka diili, kus turu eelistused annavad vahel parema hinna-kvaliteedi suhte
fluorestsents on nõrk kuni keskmine ning kivi on tavavalguses selge ja särav
Pigem väldi või kontrolli eriti hoolikalt, kui
fluorestsents on Strong või Very Strong ja sa ei ole kivi näinud mitmes valguses
teemant on väga kõrges värviklassis (nt D–F) ja sa tahad maksimaalset “kristallselget” tunnet igas olukorras
sa märkad vähimatki hägusust või pilvisust otseses päikesevalguses
Kuidas teha turvaline otsus (lihtne kontrollnimekiri)
Vaata teemanti vähemalt kahes valguses: tavaline sisevalgus ja päevavalgus
Küsi sertifikaati ja vaata, mis tugevusastmeks on märgitud fluorestsents
Kui võimalik, lase näidata kivi UV all (lihtsalt huvi pärast)
Kõige olulisem: kui teemant tundub elutu, siis on põhjus tihti lõikes või läbipaistvuses, mitte fluorestsentsis
Kokkuvõte
Teemandi fluorestsents on üks detail paljude seas. Mõne jaoks on see automaatne ei, teise jaoks võimalus saada parema hinnaga väga ilus kivi. Parim otsus sünnib siis, kui sa ei otsusta müüdi järgi, vaid vaatad teemanti päriselt ja mõistad, mida sertifikaat ütleb.